← Tagasi avalehele

Mis on domeeninimi ja kuidas seda valida?

Domeeninimi on sinu ettevõtte aadress internetis ja sageli esimene mulje, mille klient sinust saab. Selles juhendis vaatame kõigepealt, mis domeeninimi täpselt on ja millest see koosneb, ning seejärel käime samm-sammult läbi, kuidas leida nimi, mis töötab sinu äri kasuks aastaid.

Mis on domeeninimi?

Domeeninimi on aadress, mille kirjutad brauseri aadressiribale, et jõuda kindla veebilehe juurde - näiteks sinufirma.ee. Tehniliselt leiavad arvutid üksteist internetis numbrilise IP-aadressi järgi, mida on inimesel raske meelde jätta. Domeeninimede süsteem lahendab selle: sina trükid nime ja nimeserverid tõlgivad selle taustal õigeks aadressiks.

Domeeninimi koosneb kahest osast, mille vahel on punkt:

• Nimi, mille sina valid - näiteks sinufirma. See osa on sinu otsustada ja just seda tähendabki „domeeninime valimine“.
• Laiend ehk domeenilõpp - näiteks .ee, .com või .eu. Laiendit ei mõelda ise välja, vaid see valitakse olemasolevate seast.

Domeen ei ole sama mis koduleht. Domeen on ainult aadress - et sellel aadressil oleks midagi näidata, vajad lisaks veebimajutust, kus sinu lehe failid asuvad. Sama domeeni saab kasutada ka e-posti aadressides kujul info@sinufirma.ee, mis mõjub kliendile tunduvalt usaldusväärsemalt kui tasuta postkast.

Nime ette võib tulla veel üks osa - alamdomeen. Tuntuim näide on www, kuid samamoodi saab teha aadresse nagu pood.sinufirma.ee või blogi.sinufirma.ee. Alamdomeene eraldi registreerima ei pea: need tulevad põhinimega kaasa ja neid saad ise juurde luua.

Domeeni ei osteta ühe korraga ja igaveseks: nimi on sinu käsutuses tähtajaliselt ja seda pikendatakse. Virtuaal.com kaudu saab .ee domeeni registreerida 1 kuni 10 aastaks ning see püsib sinu käes seni, kuni registreeringut pikendad ja registri reegleid järgid. Seepärast tasub valida nimi pika plaani, mitte ühe kampaania jaoks.

Mis teeb domeeninimest hea nime?

Parimad domeeninimed on lihtsad ja loomulikud. Enne kui nime kinnitad, kontrolli, kas see vastab järgmistele põhimõtetele:

• Lühike ja selge. Mida lühem nimi, seda kergem on seda meelde jätta, telefonis öelda ja trükkida. Sihi kuni 15 tähemärki.
• Kergesti hääldatav ja kirjutatav. Kui nime tuleb tähthaaval ette lugeda, on see liiga keeruline. Väldi sõnu, mille kirjapilt pole ilmselge.
• Ilma sidekriipsude ja numbriteta. Need tekitavad segadust ning lähevad suulisel edastamisel kergesti kaotsi.
• Seotud sinu brändiga. Nimi võiks peegeldada sinu ettevõtte nime või tegevust, et klient seostaks selle kohe sinuga.
• Tulevikukindel. Väldi liiga kitsaid nimesid, mis piiravad sind ühe toote või linnaga. Ruumi kasvuks tasub jätta.
• Vaba ka mujal. Kontrolli, kas sama nimi on saadaval sotsiaalmeedias ja teistes laiendites. Ühtne nimi kõigis kanalites hoiab brändi koos.
• Ei riiva võõrast kaubamärki. Registreeritud kaubamärgiga sarnane nimi võib kaasa tuua vaidluse ka siis, kui domeen oli tehniliselt vaba.

Kõige lihtsam kontroll on telefonitest: ütle nimi valjusti kellelegi, kes seda varem kuulnud ei ole, ja palu see üles kirjutada. Kui ta kirjutab esimese korraga õigesti, on nimi piisavalt selge. Kui pead hakkama tähthaaval ette lugema, otsi edasi.

Brändinimi või märksõna - kumb domeeni panna?

See on nime valimisel kõige levinum dilemma. Mõlemal valikul on oma loogika:

• Brändinimi (näiteks ettevõtte enda nimi) kasvab koos äriga. See ei piira sind ühe teenusega ja seda saab kaitsta kaubamärgina. Alguses ei ütle see kliendile veel midagi, seega vajab tuntuse kasvatamist.
• Märksõnaline nimi (näiteks tegevusala sisaldav aadress) selgitab kohe, millega tegeled, ja mõjub reklaamis arusaadavalt. Samas seob see sind ühe valdkonnaga: kui teenused muutuvad, hakkab nimi vastu töötama.

Praktiline vahetee on võtta domeeniks brändinimi ja hoida märksõnad lehe sisus ja pealkirjades, kus need tegelikult ka otsingutulemusi mõjutavad. Otsingumootorite jaoks ei ole märksõna domeenis ammu enam see, mis ta oli kümme aastat tagasi - tänapäeval kaalub sisu kvaliteet aadressist selgelt üles.

Domeeninime valik samm-sammult

Kui esimene valik on juba kellegi teise käes - ja sageli on -, aitab süsteemne lähenemine kiiremini edasi kui ükshaaval variantide proovimine:

1. Pane kirja 5-10 varianti. Kirjuta üles ettevõtte nimi, tegevusala ja paar sõna, mida kliendid sinu kohta kasutavad. Ära hinda neid veel.
2. Kärbi lühemaks. Jäta alles need, mis mahuvad umbes 15 tähemärgi sisse ja mida saab ühe hingetõmbega öelda.
3. Tee hääldustest. Loe iga variant valjusti ette ja jäta välja need, mille kirjapilt ei ole ilmselge.
4. Kontrolli saadavust. Vaata korraga üle .ee, .com ja .eu - nii näed kohe, kas nimi kannab ka väljaspool Eestit.
5. Kontrolli kaubamärki. Enne registreerimist tasub vaadata Patendiameti ja EUIPO kaubamärgiregistrist, ega valitud sõna ei kuulu juba kellelegi teisele.
6. Registreeri ja kaitse. Kui nimi on käes, kaalu sama nime võtmist mitme laiendiga - see on odavam kui hiljem tagasi ostmine.

Millist domeenilaiendit valida: .ee, .com või .eu?

Laiend on nime lõpus olev osa - näiteks .ee aadressis sinufirma.ee. Õige valik sõltub sellest, kus sinu kliendid asuvad ja kui laia turgu sihid.

.ee - usaldus Eesti turul

.ee laiend seob sinu aadressi selgelt Eesti turuga. See äratab kohalikes klientides usaldust ja annab eelise siinsetele kasutajatele suunatud otsingutulemustes. Kui su kliendid on peamiselt siin, on .ee esimene valik. Virtuaal.com on ametlikult akrediteeritud .ee registripidaja ning registreerimine maksab 8,25 eurot aastas (lisandub käibemaks).

.com - rahvusvaheline haare

.com on maailma tuntuim laiend ja loomulik valik, kui sinu äri ei piirdu Eestiga. See sobib rahvusvahelistele toodetele ja teenustele ning mõjub universaalselt. .com domeeni hind on 12,90 eurot aastas (lisandub käibemaks).

.eu - Euroopa identiteet

.eu laiend sobib ettevõtetele, kes tegutsevad üle Euroopa Liidu ja soovivad rõhutada oma Euroopa kuuluvust. See on ka soodne valik - 3,79 eurot aastas (lisandub käibemaks).

Kas tasub registreerida mitu domeeni?

Enamasti jah - ja sagedamini, kui alustaja arvab. Domeen on üks väheseid asju, mille saad ära kindlustada enne, kui sul seda päriselt vaja läheb. Kolm kõige tavalisemat põhjust võtta rohkem kui üks nimi:

• Mitu laiendit samale nimele. Kui sinu bränd on näiteks Sinufirma, tasub .ee kõrvale võtta ka .com või .eu. Nii ei satu klient konkurendi lehele, kui ta trükib lõpu harjumusest valesti.
• Kirjapildi variandid ja käänded. Kui nime saab kergesti mitut moodi kirjutada - sidekriipsuga või ilma, ainsuses või mitmuses, käändevormis -, siis registreeri levinum variant samuti enda nimele ja suuna see põhilehele.
• Tulevased nimed. Uus tootesari, teine tegevussuund või võõrkeelne versioon - nende nimed on täna veel vabad, aasta pärast võib-olla enam mitte.

Kulu on siin väiksem, kui esmapilgul tundub: .ee domeen maksab 8,25 eurot aastas (lisandub käibemaks), seega mitmest nimest koosnev portfell jääb enamasti mõne euro juurde kuus. Domeeni ei pea ka kohe kasutusele võtma - nime võib lihtsalt hoida ja pikendada, kuni sellele tuleb sisu. Registreering ongi ainus, mis selle sinu käes hoiab.

Mitu domeeni mahub ühe majutuspaketi sisse: Virtuaal.com veebimajutus katab lisaks põhidomeenile ka vähemalt viis lisadomeeni (Standard 5, Äri 10, Pro 15) - igaühel oma koduleht ja e-posti aadressid. Aliasdomeene, mis suunavad põhilehele, saad lisada piiramatul arvul. Seega pole sul iga nime jaoks eraldi majutust vaja, küll aga tuleb eraldi maksta domeenide registreerimise ja pikendamise eest.

Piir on siiski olemas: kümnete nimede kogumine igaks juhuks on raisatud raha. Mõistlik maht on üks põhinimi kahe kuni kolme laiendiga ning üks-kaks kõige tõenäolisemat kirjapildivarianti. Ülejäänu saab juurde võtta siis, kui vajadus tekib - eeldusel, et nimi on selleks ajaks veel vaba.

Mida .ee domeeninimes tohib kasutada?

Osa valikuid teeb sinu eest ära register. .ee domeenide reeglid seab Eesti Interneti SA ja need kehtivad kõigi registripidajate juures ühtemoodi:

• Lubatud märgid on tähed, numbrid 0-9 ja sidekriips. Suur- ja väiketäht on registri jaoks sama märk.
• Eesti tähestiku täpitähed on lubatud - õ, ä, ö, ü, š ja ž on .ee domeenides kasutatavad alates 2011. aastast. Muid ASCII-väliseid märke ei registreerita.
• Sidekriips ei tohi olla nime alguses ega lõpus, samuti mitte korraga kolmandal ja neljandal kohal.
• Pikkus võib ulatuda kuni 63 tähemärgini - praktikas jääb hea nimi sellest kordades lühemaks.

Täpitähega nime tasub kaaluda ettevaatlikult: see näeb eestikeelses tekstis loomulik välja, kuid osa vanemaid süsteeme ja välismaiseid kliente ei oska seda sisestada. Levinud lahendus on registreerida mõlemad kujud ja suunata täpitähega variant põhiaadressile. Kõik kehtivad nõuded on kirjas Eesti Interneti SA domeenireeglites.

Tähele tasub panna sedagi, et register ise domeene ei registreeri - seda teevad akrediteeritud registripidajad. Virtuaal.com on ametlikult akrediteeritud .ee registripidaja, seega jõuab registreering registrisse otse, ilma vahendajata.

Levinud vead domeeninime valikul

• Liiga pikk nimi. Pikka aadressi on raske meelde jätta ja lihtne valesti kirjutada.
• Keeruline kirjapilt. Kui nime saab kirjutada mitut moodi, kaotad külastajaid, kes satuvad valele aadressile.
• Võõra kaubamärgi kasutamine. Tuntud brändi nime kasutamine võib kaasa tuua õiguslikke probleeme.
• Hetketrendi järgimine. Moodne sõna võib paari aasta pärast vananenud tunduda - vali nimi, mis kestab.
• Nime sidumine ühe tootega. Kui ettevõte laieneb, jääb liiga täpne nimi jalgu ja aadressi vahetamine maksab kogu senise nähtavuse.
• Pikendamise unustamine. Registreering on tähtajaline: kui see aegub, vabaneb nimi teistele.

Kuidas kontrollida, kas valitud nimi on vaba?

Saadavust saad kontrollida meie domeeniotsingus: sisesta nimi ja näed korraga, kuidas on lood .ee, .com ja .eu laiendiga. .ee ja .eu vastus tuleb reaalajas registrist, mitte nimeserveritest tehtud oletusest - nii näed tegelikku seisu ka nende nimede puhul, mis on küll registreeritud, aga millele pole veebilehte seadistatud. Pikemalt kirjeldab kontrolli käiku juhend „Kas domeen on vaba?“.

Kuidas tehisintellekt aitab sobiva nime leida?

Sageli on parim nimi juba võetud. Selle asemel et ükshaaval variante proovida, kirjelda meie otsingus oma äri või sisesta soovitud nimi - tehisintellekt pakub sulle kohe vabu alternatiive koos saadavuse ja hinnaga. Kasu on kõige suurem siis, kui kirjeldad tegevust oma sõnadega („teen käsitööšokolaadi Tartus“), sest siis tulevad pakkumised sisu, mitte ainult tähekombinatsioonide pealt. Nimekirjast valimine on kiirem kui tühjalt lehelt alustamine - ja kõik pakutud variandid on juba kontrollitud.

Korduma kippuvad küsimused