← Tagasi avalehele

Kuidas domeeni registreerida?

Domeeni registreerimine käib akrediteeritud registripidaja kaudu ja võtab tavaliselt mõne minuti: kontrollid nime saadavust, esitad registreerija andmed ja tasud valitud perioodi eest. Selles juhendis vaatame kogu protsessi läbi - mida on vaja, mis hinna sees on ja mis juhtub pärast seda, kui domeen on sinu nimel.

Domeeni registreerimine samm-sammult

Käik on kõigi laiendite puhul sarnane. Erinevused on peamiselt selles, milliseid andmeid register küsib ja kui kiiresti taotlus läbi vaadatakse.

1. Kontrolli, kas nimi on vaba. Sisesta soovitud nimi meie otsingusse - näed korraga mitme laiendi seisu. Kui see on juba võetud, tasub kohe leida alternatiiv: hõivatud nime ootama jäämine on harva mõistlik plaan.
2. Vali laiend. Sama nime saab registreerida mitmes laiendis. Kui sa pole veel kindel, milline sobib, aitab domeeninime ja laiendi valiku juhend.
3. Vali registripidaja. Domeeni ei registreerita otse registrist, vaid akrediteeritud registripidaja kaudu. Virtuaal.com on .ee, .eu ja .fi domeenide registripidaja, seega need nimed registreeritakse ilma vahendajata.
4. Esita registreerija andmed. Need näitavad, kelle nimele domeen kantakse, mitte seda, kes tellimuse eest maksab. Vaata täpsemalt järgmisest osast.
5. Tasu registreerimistasu. Selle suurus sõltub laiendist ja valitud perioodist.
6. Domeen kantakse registrisse. Registreerimine on lõpetatud siis, kui kanne on registris kirjas. Veebimajutuse ja e-posti võid ette valmistada ka varem: avalikult hakkab aadress tööle alles siis, kui domeen on registreeritud ja DNS-kirjed seatud.

Mida on registreerimiseks vaja?

Täpne väljade komplekt sõltub laiendist, aga põhi on kõikjal sama: kelle nimele domeen läheb ja kuidas temaga ühendust saada. .ee puhul on vaja registreerija nime, toimivat e-posti aadressi ja telefoninumbrit ning juriidilisel isikul registrikoodi koos registreerinud riigiga, eraisikul isikukoodi koos selle väljastanud riigiga. Kui isikukoodi ei ole - nii on sageli välisriigi eraisikul - saab selle asemel esitada sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi.

Hea teada: .ee domeeni võivad registreerida nii Eesti kui ka välisriigi era- ja juriidilised isikud - kohalik ettevõte olema ei pea. See on levinud väärarusaam, mis paneb mõne alustaja asjatult .com-i poole vaatama.

Kõige olulisem üksikväli on e-posti aadress. Sinna lähevad nii registreerimise kinnitus kui ka hilisemad pikendamise meeldetuletused. Kui see on ajutine või kuulub kellelegi teisele - näiteks endisele töötajale või agentuurile, kes lehe kunagi tegi - võib domeen aeguda, ilma et sa seda tähele paneksid.

Kui palju domeeni registreerimine maksab?

Hind sõltub laiendist. Virtuaal.com kaudu maksab .ee domeen 8,25 eurot aastas, .eu 3,79 eurot ja .com 12,90 eurot (kõigile lisandub käibemaks). Ajakohase hinnakirja kõigi laiendite kohta leiad Virtuaal.com iseteeninduse hinnatabelist.

Tasu katab nime kasutusõiguse valitud perioodiks: nimi on registris sinu nimel ja keegi teine ei saa seda samal ajal kasutada. Veebimajutus, e-post, kodulehe tegemine ja DNS-i majutamine on eraldi teenused. Domeeni võib registreerida ka ilma neid kohe tellimata: nimi jääb sulle ka siis, kui koduleht valmib alles poole aasta pärast.

Mis saab pärast domeeni registreerimist?

Registrikanne kinnitab, et nimi on sinu - see ei tähenda veel, et aadressil oleks midagi näidata. Töötav koduleht vajab kolme asja koos: registreeritud domeeni, veebimajutust, kus lehe failid asuvad, ja DNS-kirjeid, mis need kaks omavahel kokku viivad.

DNS-i muudatused ei jõua kõigi internetikasutajateni hetkega - vahepealsel ajal võib osa külastajaid näha vana seisu ja osa uut. Seepärast tasub domeen registreerida pigem varem kui hiljem ja jätta kolimispäevaks veidi puhvrit.

Kui kauaks domeen registreeritakse ja kuidas seda pikendada?

Registreering on alati tähtajaline. Virtuaal.com kaudu saab .ee domeeni registreerida 1 kuni 10 aastaks. Pikem periood tähendab vähem meeldetuletusi, millele reageerida, ja väiksemat riski, et nimi kogemata aegub.

Kui .ee domeeni tähtajaks ei pikendata, ei kaota registreerija seda samal päeval, vaid läbitakse kolm etappi. Esimesed 15 päeva on aegumisperiood: WHOIS-i tekib märge, aga koduleht ja e-post töötavad edasi. Seejärel domeen peatatakse - nimeserverite kirjed blokeeritakse ning leht ja e-post lakkavad töötamast - ja pikendamiseks jääb veel 30 päeva.

Kui ka see aeg möödub, kustutatakse domeen registrist ning see läheb 24 tunniks .ee oksjonile. Alles siis, kui oksjonil pakkumist ei tehta, vabaneb nimi kõigile registreerimiseks. Sisuliselt tähendab see, et unustatud nime ei saa alati lihtsalt hiljem tagasi võtta - keegi teine võib selle oksjonilt endale saada.

Kes on kes: registreerija, registripidaja ja register

Domeeni registreerimises osaleb kolm poolt. Nende rollide segiajamine on põhjus, miks tekib küsimus „kas domeen on nüüd minu oma või mitte“.

• Registreerija ehk sina. Sinu nimel on domeen registris ja sina otsustad, mida sellega tehakse: kuhu see suunata ja millal seda pikendada.
• Registripidaja. Akrediteeritud ettevõte, kes esitab taotluse registrile ja haldab domeeni sinu eest. Registripidajat saab hiljem vahetada, ilma et domeen ise muutuks.
• Register. Peab konkreetse laiendi nimede arvestust. .ee domeenide register on Eesti Interneti Sihtasutus.

Domeeni ei osteta alatiseks nagu asja - see on tähtajaline kasutusõigus, mis kehtib seni, kuni registreeringut pikendatakse ja registri reegleid järgitakse. Praktikas tähendab see, et pikendatud nimi jääb sulle; erandid on reeglites endas ette nähtud, näiteks vaidlus võõra kaubamärgi üle või valeandmed registreerija väljadel.

Levinud vead domeeni registreerimisel

• Domeen registreeritakse kellegi teise nimele. Kui lehe teeb agentuur või tuttav ja domeen jääb tema andmetega registrisse, ei ole see juriidiliselt sinu. Kontrolli, et registreerijaks oleksid sina või sinu ettevõte.
• Kontakt-e-post ei ole toimiv. Aegunud aadress tähendab, et pikendamise teated ei jõua kohale ja domeen aegub vaikselt.
• Pikendamine ununeb. Kui nimi on ärile oluline, on pikem periood või automaatne pikendamine odavam kui üks unustatud tähtaeg.
• Eeldatakse, et domeeniga tuleb koduleht kaasa. Domeen on aadress; sisu jaoks on vaja majutust.

Korduma kippuvad küsimused